Kolmandas blogi sissekandes võtame vaatluse alla Persona 5, mis on mäng loodud
Sony PlayStation 3 ja 4 konsoolidele firma Atlus poolt.
Järgnevas ülevaates ei ole spoilereid.
Persona 5 on RPG mäng (Role-playing video game), mis võtab aset tänapäeva Tokyos. Mäng algab sellest, kuidas peategelane Joker, kelle nime saad sa muuta mängu alguses, saadetakse väljamõeldud Jaapani kooli Shujini akadeemiasse, kuna talle määrati katseaeg kallaletungi eest, milles teda valesti süüdistati.
Kooliaasta jooksul, tema ja mõned kaasõpilased avastavad, et neile on antud erilised võimed, mille järel neist saavad salapärased valvsused nimega “The Phantom Thieves of Hearts”. Nad õpivad tundma uut reaalsust nimega “Metaverse”, mis on inimkonna alateadlikest soovidest sündinud üleloomulik maailm, et varastada täiskasvanute südamest pahatahtlikke kavatsusi.
Sarnaselt sarja varasemate mängudega, võitleb mängija pahatahtlike varjude vastu kasutades oma psüühika füüsilisist ilmingut ehk Persona. Mängija saab iga “party” liikme võimed arendada, et nad oleksid effektiivsemad võitluses. Võitlused on nagu lauamängud, kus mängija saab valida mida teha enne kui lõpetab oma korra. Kui langetad eduka löögi vastase nõrkuse peal, saad korra veel rünnata. Olles mängu peategelane, on sul võimalus kasutada mitut Personat korraga, millel kõigil on omad erinevad võimed.
Mängule on omapärased tavalised rollimängu omadused, kuid ka simulatsioonid sotsiaalsetest stseenaariumitest nagu koolielu. Iga argipäeva alguses käib peategelane koolis tundides, kus tihti küsitakse temalt kooli ainetest sõltuvaid küsimusi. Kui vastad õigesti, arendab peategelane oma teadmisi mängus.
Mängu vabal ajal on mängijal võimalus ringi joosta suures Tokyo linnas ja külastada erinevaid piirkondi linnast. Igas piirkonnas on midagi ja kedagi huvitavat kohata. Kuigi mängu alguses oled piiratud ainult Yongen-Jayasse, avanevad mängu jooksul uued kohad, kuhu saab reisida rongiga. Kõige suurem neist on Shibuya, Tokyo keskpaik.
Suur osa mängust on siiski selle sotsisaalne aspekt. Kui peategelane ei ole hetkel Metaverseis, saab ta ka vabal ajal sõpradega aega veeta. Tehes seda tõstab mängija mängus “Confidant” leveleid, mis viib edasi valitud tegelase või sõbra lugu. Kui on kõik levelid olemas, siis saad selle tegelasega seotud boonuse, mis tuleb kindlasti abiks sulle mängu jooksul.
Mängust on tehtud ka manga ja anime adaptatsioonid, mis on erineva kvaliteediga üksteisest. Manga adaptatsioon on üldiselt päris hea, olles ustav originaalsele allikale ja andes peategelasele nime Akira Kurusu. Manga on siiani jätkuv ja see jõudis lääneriikidesse 2020. aasta jaanuaris.
Anime adaptatsiooniga on lood erinevad. Kuigi see on sama looga ja kõik, kannatab sarja kvaliteet ikka mõnusalt. Sari jätab ka vahele tähtsad osad loost, mistõttu on raske soovitada seda mängu mängimise asemel. Sarja loojad on kurikuulsad oma kiirustatud adaptatsioonide pärast.
Eelnevatel mängudel olid samuti oma anime adaptatsioonid, kuid need olid võrreldes sellega palju paremad.
Ka nagu eelnevad mängud sarjas, saab iga suur uus mäng sellega seotud “spinoff” mängud ja Persona 5 ei ole erand. Esimene mäng oli rütmimäng, kus mängu tegelased tantsivad muusika taustal, nimega “Persona 5: Dancing in Starlight”.
Mäng on küll teadlikult tobe, kuid originaalse mängu huumor on ikkagi alles. Mäng võtab aset tegelaste unenägudes ja ei konflikti päris mängu looga.
Meie “Phantom Thieves” said ka tähelepanu mängus “Persona Q2: New Cinema Labyrinth”, kus kõik sarja tegelased satuvad kokku ja peavad üksteist aitama. Mängul on armas kunsti stiil ja nähes neid suhtlemas eelnevate mängude tegelastega on ausalt öeldes päris vinge.
Persona 5 sai tehniliselt teise osa mänguga “Persona 5 Scramble: The Phantom Strikers”. Mängu loost ei hakka ma rääkima, sest see võib sisaldada esimese mängu kohta spoilereid. Praegusel hetkel ei ole mäng veel jõudnud lääneriikidesse. Mäng on oluliselt erinev eelnevast, sest see enam ei mängi nagu RPG mäng. Mängija saab esimest korda võitluse ajal vabalt ringi liikuda ja erinevaid liigutusi teha.
Persona on üldiselt päris huvitav seeria, mida läbi mängida. Igal mängul on oma tunne ja kunstiline suund, mis jätab meeldiva mulje sellest. Mängude muusika on alati nii hea, et saad seda kuulata rahulikult kui teed koolitööd või millega iganes te tegelete ja on vaja midagi mõnusat panna mängima taustale.
Minu ainuke päris kahetsus selle mängu kohta on see, et ma ei saa seda kunagi uuesti esimest korda enam mängida. See on ka üks nendest mängudest, mis tegi mind ka päriselt emotsionaalseks lõpu poole. Mitte, et see kurb oleks olnud, aga lihtsalt selle poolest, kui lõbusad ja huvitavad loo tegelased olid, kes peategelasega kaasas olid ning nende suhted üksteisega.
Kuigi meil on mängule järg põhimõtteliselt olemas, ei suuda see kunagi originaalse mängu esimese korra mängimise kogemust ületada. See mäng on päriliselt nii eriline.
Aga praeguseks, tänan teid lugemast ja soovin teile head aega kuni järgmise korrani!
PERSONA!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar