Steins;Gate'i ülevaade (eesti keeles)

Tere tulemast meie blogi esimesse sissekandesse! Täna võtan vaatluse alla ühe mängu, mille lugu on minu arvates fenomenaalne ja üks parimaid mida ma eales lugenud olen – ja selleks on Steins;Gate.  Antud ülevaates spoilereid ei ole. 

Steins;Gate on tuntud väljaspool mängude maailma ennekõike tema suurepärase anime adaptsiooni pärast 2011. aastal ja tänu anime ülimalt kõrgele populaarsusele (hetkel populaarsuselt teisel kohal maailmas myanimelist-i järgi). Anime menu on ka muideks põhjus, miks Steins;Gate mängud on inglise keelde lokaliseeritud.

Tegu on visual noveliga, ehk eesti keeles „visuaalromaaniga“ SciAdv (ScienceAdventure ehk TeadusSeiklus eesti keeles) mängude seeriast. Mäng on inglise keeles välja tulnud PS Vitale (konsool, millel mina mängisin), Playstation 3-le, ja ka arvutile Steamis. Samuti on välja tulnud ka Steins;Gate Elite (PS4, PS Vita, Switch, Steam), mis on põhimõtteliselt, kui Steins;Gate-i anime oleks tehtud mänguks. Ma ise pole seda veel mänginud, aga vaadates teiste ülevaateid sellest, usun, et see on samuti väga hea. 

Niisiis, mäng algab sellega, kuidas mina-tegelane, Okabe Rintaro, kes väidab end olevat hull teadlane (mad scientist!) ja tema lapsepõlve sõbra Mayuri Shiina vahelise dialoogiga. Seejärel lähevad nad kuulama ühe teadlase loengut, kes väidab, et ta on suutnud leiutada ajamasina. Kuid Okabe teab, et teadlane valetab ja räägib sama juttu, mida mees nimega John Titor, kes väitsin ennast ajas rändajaks, oli aastaid tagasi internetis kuulutanud.

Natuke pärast loengut avastab Okabe, et teadusmaailma 17-aastane geenius, Makise Kurisu, on tapetud ühes hoone osas. Okabe jookseb minema ja saadab oma sõbrale Darule sõnumi, et talle teatada mis juhtus, mille peale järsku kogu maailm muutub, ning inimesterohke tänav, kus Okabe seisis, on nüüd täiesti inimtühi. Ning mis veelgi kummalisem: Makise Kurisu polegi surnud, vaid on elus, vaatamata sellele mida Okabe enne nägi.

Nüüd üheskoos Kurisu, Mayuri, Daru ja teiste sõprade kaasabiga, leiutab Okabe masina, mis suudab saata sõnumeid minevikku, mõjutades sellega olevikku. Ta kutsub seda sõnumite saatmist D-mailiks. Ning edasine lugu räägibki D-maili eksperimentide tagajärgedest ja uue ajamasina leiutamisest. See on ekstreemselt kaasahaarav sündmuste jada, millest Okabe ennast peagi leiab, ning täiesti ootamatu. Kuna see on spoilerite vaba ülevaade, siis rohkem ma loo kohta edasi ei ütle.

Pean mainima, et lugu on alguses päris aeglane (seda on ka anime alguse kohta öeldud), ning võtab aega, enne kui lugu tõsiseks läheb. Aga see natuke aeglane algus, on ülioluline selleks, et tegelastega lähemalt tuttavaks saada ja neist aru saada. See võib olla natuke tüütu, kuid ma luban teile: te ei kahetse seda. 

Kuna tegu on visuaalromaaniga, siis interaktiivsust on selles videomängus väga vähe: 95% ajast on teksti lugemine, nagu klassikalises romaaniski. Ainuke gameplay, mis mängus on, on mängusisese telefoni sõnumitele vastamine, mis mõjutavad ka loo lõpptulemust. Aga uskuge mind, see pole mängu nõrkus, vaid pigem kõige tugevam külg. Kogu ülesehitatud narratiiv on fantastiline!

Kokku on üldse 6 erinevat lõppu (endingut), mis saada on võimalik, kaasa arvatud Tõeline Lõpp ehk True Ending. Soovitan esimesel korral mängida ilma mingite abivahenditeta ja näha mis endingu saad, ja teisel korral kasutada juhendit internetist true endingu saamiseks, kuna selle saamine on väga keeruline ilma juhisteta. See on ilmselt ka mängu üks suurimaid miinuseid.

Flowchart: https://jiangcsim2016.files.wordpress.com/2016/06/steinsgate-flowchart1.pdf (peab natuke sellega tutvuma, enne kui sellest aru saab).

Mängu visuaalid on suurepärased, joonistatud taustad detailsed ja tegelased ise ning nende ilmed värvikad.

Kirjutamine on ka väga hea, aga kõik on läbi Okabe silmade läbi. Okabe ise on üldse oma olemuselt üks väga huvitav karakter, ja ta pole lihtsalt tühi, iseloomutu tegelane, kellega mängijal väga lihtne samastuda oleks, nagu mõndades teistes visuaalromaanides kombeks on.

Mängu soundtrack on fenomenaalne. Enamus lood on võrdlemisi rahulikud ja rõõmsad, kuid on ka süngemaid palasid. Nende tugevaimaks küljeks on mängija mängu sissetõmbamine; need loovad oivalise atmosfääri , milles lugu nautida. Üllatavalt vastu minu ootuseid, olid väga paljud lood meeldejäävad (ma mõtlesin, et seda enam ei juhtu pärast kogu Ace Attorney seeria läbimängimist) ja ma kuulasin neid vähemalt 2 kuud! Need said mulle väga südamelähedaseks ja need toovad mulle ka meelde mälestusi mängu mängimisest. 

Kuigi ajas rändamine võib tunduda natuke üle tehtud teema tänapäeva ühiskonnas ja kultuuris, siis Steins;Gate on väga põhjalik ja hea lugu ajas rändamisest: see näiteks võtab arvesse võimalikke ajaparadokse, maailmaliine, ajajooni jms, mida paljudes teistes ajas rändamisega seotud teostes välditakse. 

Nagu mängu algidee looja Shikura Chiyomaru ütles, on mängu üheks suurimaks tugevuseks rõhk realismil, öeldes, et loost 99% on reaalsus, ja 1% ulmet. Sest kõik mängu teemad seonduvad väga tugevasti päris eluga: kõik erinevad ajas rändamise kontseptsioonid ja teooriad ning kõikvõimalikud teaduskatsed ja asutused. See on lugu, mis oleks poleks päris elus, üldse võimatu, ja see on üks selle omadustets, mida mina isiklikult väga hinda. Raske on sügavalt hoolida mingist loost, mis võtab aset aastas 208X kosmoselaeval X planeedil Y galaktikas Z.

Ja noh, kuna üheks läbivaks teemaks on teadus, olin ma alguses kahevahel, kas see on üldse väärt seda proovida, sest koolis mulle füüsika ja teised reaalained suurt huvi ei paku.  KUID, see mäng teeb selle huvitavaks ja ma olen isegi hämmeldunud, et ma seda öelda suudan. Isegi seletatakse eelnevalt mainitud kontseptsioone lahti, nagu nt „Ussiava teooria“ (wormhole thoery). Aga õnneks, need ei ole just üliolulised, et loost aru saada, need on pigem nagu elamuse võimendamiseks. 

Asi nagu Lorentzi jõud, mida hiljuti füüsikas seoses elektromagnetismiga õppisin, tuli loos korra jutuks. Ma tundsin alles seal, et vau, tegu on tegeliku asjaga, mida päriselt rakendatakse ja mis polegi täiesti kasutu; et see pole lihtsalt mitte mingi füüsikute häma, mida meile koolis õpetatakse. 

Huvitav läbiv joon läbi kogu mängu on mitmed viited Jaapani otaku (Otaku on oma huvidele kindlameelselt pühendunud isik, kes on enamasti manga, anime, videomängude või kõige eelnevaga seonduva austaja. Otaku eestikeelne vaste on "nohik") kultuurile. Minu jaoks oli see natuke kummaline alguses, kuna ma ise ei pea ennast suureks otakuks, kuid see oli huvitav ja ma sain paljude sellega seonduvate asjade kohta rohkem teada. Mängus on ka sõnavara seletav entsüklopeedia (mängus kutsutakse seda Tips List), mis tuleb tihti kasuks. 

Kuigi ma isiklikult pole veel isegi kõiki Steins;Gate mänge mängida jõudnud, julgen end juba kutsuda seeria suureks fänniks, ning hiljuti ma isegi ostsin mängu lisaks PS Vita versioonile ka Playstation 3-le.

Mängu mängimiseks on vaja head inglise keele oskust. On ka ma muidugi olemas fännide tehtud mitteametlikke tõlkeid ehk fan-translation-eid. https://vndb.org/v2002. Kusjuures, Steins;Gate on üks erandidest, kui mängu anime adaptsioon on tegelikult hea. Tavaliselt soovitaksin ma kinda peale mängida mängu ise anime adaptsiooni asemel, kuid Steins;Gate-i puhul võib ka animet vaadata, kui väga palju lugeda ja mängida ei soovi, aga lugu tahaks näha. 

Mängu pikkus oleneb lugemise kiirusest. Mina lõpetasin oma playthrough u 48 tunniga, AGA see on sellepärast, et ma mängisin mängu põhimõtteliselt kaks korda läbi ja mängisin läbi ka kõik endingud. On olemas skip nupp, mis jätab palju juba loetud teksti kiiresti vahele, ja automaatselt jääb seisma, kui on võimalus mingi valik teha. See skip nupu funktsioon on äärmiselt kasulik, kui soovid saada kõiki endinguid. Ja see töötab ka väga kiiresti: ma ükskord kaotasin 5 tundi progressiooni, aga skip nupuga jõudsin tagasi järje peale vaid 30 minutiga, võib-olla isegi vähemaga.

Ühesõnaga, ma väga soovitan Steins;Gate kogeda, kas siis mängides või läbi anime vaatamise. Mõlemad variandid on siin sobivad. Ma loodan, et see ülevaade suutis teis tekitada mingigi huvi Steins;Gate vastu. Aitäh lugemast seda ülevaadet! Järgmise korrani!

El Psy Kongroo!