Steins;Gate 0 ülevaade (eesti keeles)

Tere tulemast meie blogi järgmisesse sissekandesse. Täna võtame vaatluse Steins;Gate 0, Steins;Gate’i sequeli ehk järje. Ma üritan Steins;Gate 0 sisu ja infot edasi anda võimalikult väheste (kui üldse) spoileritega. Seega on käesolev ülevaade spoilerite vaba, ja ma ei spoilerda ka sellele eelnevat Steins;Gate’i. 

Ka Steins;Gate 0 on saanud anime adaptsiooni, ja minule teadaolevalt oli ka see väga hästi tehtud, nii et kui oled vaadanud Steins;Gate animet, võib vaadata Steins;Gate 0 animet peale seda.

Niisiis, mis on Steins;Gate 0? Lühidalt, see on järg Steins;Gate’i loole, kuid konks on selles, et see pole mitte puhas sequel, vaid rohkem nagu „midquel“. See jätkab lugu, mis oleks juhtunud, kui Okabe poleks ennast Steins;Gate lõpus kokku võtnud ja teinud ära ühe teo (päästnud ühe inimese), mis viis õnneliku lõpuni. S;G 0 nüüd räägib sellsest, kui ta ei oleks seda teinud ja kuidas lugu sealt edasi oleks läinud. Kuid mida ma võin öelda, ja mis pole spoiler, on see, et Steins;Gate 0 lõpp on väga seotud Steins;Gate tõelise lõpuga (true endinguga). 

Nagu tema eelkäijagi, on Steins;Gate ennekõike visual novel ehk visuaalromaan. See tuli välja 2015. aastal Playstation 3-le, Playstation 4-le ja Playstation Vitale. See on välja tulnud ka arvutile (Steam), Xbox One-ile ja Nintendo Switchile. Steins;Gate 0 kuulub SciAdv (ScienceAdventure ehk teadusseikluse) seeriasse. 

Steins;Gate 0 algab sellega, kuidas Okabe keeldub tegemast ühte tegu ja mistõttu ta ei suuda päästa ühte inimest.  Selle tagajärjeks on tema traumatiseeritus ja ta langeb depressiooni. Okabe on ka täiesti maha jätnud enda hullu teadlase, Hououin Kyouma isikususe, fassaadi ja on lõpetanud enda laboratooriumis käimise. Kuid elu läheb edasi, ja viis kuud hiljem kohtub Okabe oma ülikoolis kahe uue inimesega – neuroteadlane Maho Hiyajo ja professor Alexis Leskinen (hei, tal on Soome/Rootsi perekonnanimi!) – kes tutvustavad talle uut tehnikamaailma imet, Amadeus. Amadeus on A.I (tehisintellekt), mis töötab inimestelt võetud digitaalsete mälestuste pealt. Ehk siis see on nagu päris inimene, kellega saab rääkida, kuid ta on digitaalne. Tal on vastava päris elu inimese mälestusi vaid sinna maani, millal viimati digitaliseeriti selle inimese mälestused. Ka üks teatud inimene on digitaliseeritud, mispeale Okabe pakub ennast Amadeusi testijaks.

Rohkem ma loo sisu kohta ei ütle, sest edasine ütleks juba liiga palju ette. Lugu ise on nagu tema eelkäijalgi, väga põnev ja kaasahaarav. 0 rohkem avardab ja laiendab kogu Steins;Gate’i maailma, näidates mitmest perspektiivist tegelaste vahelisi interaktsioone ja tutvustades ka uusi tegelasi, nagu eelnevalt mainitud Maho Hiyajo, Makise Kurisu kolleeg; Yuki Amane, Mayuri sõber, ja paljud teised. 

Nagu ka Steins;Gate’is, on Steins;Gate 0’s 6 erinevat endingut ehk lõppu. Seekord on nendeni jõudmine PALJU lihtsamaks tehtud. Ka siin on true ending, mis on tihedalt seotud ka Steins;Gate’i tõelise endinguga. On ka üks bad ending ehk paha lõpp, kuid minu arvates, see polnud midagi hullu. Steins;Gate 0 puhul pole mitte kohustuslik, aga tungivalt soovitatav mängida läbi kõik 6 endingut, sest need kõik annavad parema arusaamise mängu lõpuks. Kohe algusest soovitan peale kasutada juhendit, et kuidas erinevaid endinguid saada ja mis järjekorras. 

Mängu visuaalid: kui mängu alustada, ei ole koheselt ilmne, et mängu tegelased on saanud täiesti uued joonistused. Aga nad on. Nad näevad välja hoopis teistsugused. See oli minu jaoks alguses täiesti kummastav, et oli tehtnud selline disaini valik. Kui eelnev mäng oli omale väga iseloomuliku kunstistiiliga, siis siin on kõik joonistatud väga „anime“ stiilis. See oli minu jaoks harjumatu, kuid ma lõpuks harjusin sellega ära. Kummaline oli veel see, et vahepeal taaskasutati eelmise mängu joonistusi, mis tekitab ebajärjekindluse. Kuid tegelased, keda mängus esmakordselt tuvustati, neile sobis selline stiil väga hästi.

Kas nad tõesti näevad välja nagu sama inimene?

Mängu soundtrack on aga viimase peal, ja sama hea, kui mitte isegi parem, kui Steins;Gate oma. Lood on erinevad, kohati naljakad ja totud, aga vastavalt vajadusele ka tõsised ja atmosfääri loovad. Vägagi meeldejääv soundtrack. 

Kõikvõimalik teadus ja ajas rändamine on ikka mängus üks püsivatest teemadest. Väga huvitavalt on räägib lugu ka tehisintellektist ja sellega seonduvast, mis tekitab veidralt utoopilise tunde. Samuti puudutatakse tunnetusteadust ehk kognitsiooniteadust.

Üks asi mida kindlasti meeles pidada: kui mängida Playstation Vita versiooni, tuleb kindlasti tõmmata viimane uuendus (versioon 1.02). Kui seda ei ole, siis erinevad ekraani võbisemise ja moondumise efektid ei tööta korralikult. Ma sain sellest teada, kui olin mänginud umbes 5 tundi. Tõmbasin uuenduse – ja, hops – minu save file oli korrupeerunud. Õnneks ma sain tarvitada skip valikut (mainitud ka S;G ülevaates), mis aitas mul umbes 30 minutiga tagasi jõuda kuhu ma pooleli olin jäänud. Seepärast soovitan kindasti uuenduse alla tõmmata enne mängu alustamist.

 

Ühesõnaga, Steins;Gate 0 on minu arvates väga hea järg Steins;Gate’ile (kuigi tehniliselt see pole sequel, vaid midquel), avardab see kogu Steins Gate maailma ja toone, täiendab tegelasi ja annab mõndadale neist ka kergema taustaloo, ning mis peamine, see ühildub Steins;Gate true endinguga , mille läbi mängimine tekitab laiema arusaama, tervikpildi, tervest Steins;Gate loost. 

Aitäh lugemast ja järgmise korrani.

El Psy Kongroo.